Thursday, November 18, 2010

Neljapäevaselt

Graafik inimese elust pole kunagi sirge joon vaid pigem käib ikka alla ja ülesse, ka siis kui oled Itaalias. Eelmine nädalavahetus passisin Bolognas, kus polnud suurt midagi teha ega suurt kellegagi rääkida. Noh, tegelikult ma küll shoppasin ja käisin juuksoris, kus lasin gayjuuksoril endale teha moodsa kahupea. Siis käisin veel trennis ja jõin raamatupoes veini. Aga sõbrad olid ära läinud ja üksi pole nendel asjadel sama maik. Nii virutas koduigatsus haamriga pähe ja nukruselaine vajus peale.
Õnneks see läks jälle koos uue nädalaga enam-vähem üle. Tuli töö ja itaalia keele tunnid ja igasugused uued plaanid. Eile käisin päris itaallastega- ühe residendiga, kellega olen siin sõbrunenud ja tema sõpradega õhtust söömas. Sõime pastat ja ühte Bolognale väga tüüpilist sööki- midagi pitsapõhja ja pannkookide vahepealset, mida süüakse igasuguste lisanditega- singi, juustu, salati ja vana kombe kohaselt ka praerasvaga. Ja kõik rääkisid peaaegu kogu aeg inglise keelt! Ma tundsin ennast nagu taevas- praerasv ja inglise keel.
Natuke kuulsin ka itaalia elust- kuidas siin kõik asjad käivad kuidagi ümbe nurga tutvuse kaudu. Need, kelle käes on võim, on ikka väga varmad seda kasutama. Näiteks on ühel ortopeedia residendil professor, kelle aitamiseks ta töötab nii hommikul riigihaiglas kui õhtul erahaiglas. Mingit lisaraha ta selle eest ei saa, see on kõik selleks, et kunagi töökoht saada. Professoril sõidab muidugi Porsche-ga.
Päris näljas need residendid siin siiski pole- riigi poolt saavad nad umbes niipalju, kui meie keskmine arst. Elu on küll kallim, aga ma arvan, et siinsed residendid saavad oma palga eest ikka veidi rohkem kui meie omad. 
Igal juhul on haiglad täis tudengeid ja residente, kes otsivad võimalust mõne tähtsa professori külje alla pugeda, et saada endale residentuuri- või töökoht.
Täna lähen oma inglise keelt rääkivate naiste novembrikuu kogunemisele. Võtan Tsehhi Aneta ka kaasa. Pean kunagi oma tsehhidest rääkima- nad on päris toredad. Aga nüüd dussi alla!
PS. Mu korterinaabril Alessandrol on sõber külas. Ta vaatab mingit filmi. Praegu oli muusika järgi mingi romantilisem koht ja selle taustaks hakkas norskamist kostma.... Nunnu.

0 Comments:

Post a Comment

Subscribe to Post Comments [Atom]

<< Home