sümpoosium

Lisaks sellele, et ma sain Itaaliasse stipendiumi, on just samal ajal  Bolognas ka ülemaailmaline neuroradioloogia sümpoosium, mis toimub üle 4 aasta. Ja kuna professor, kelle üksuses ma olen, seda korraldab, pääsesin ka mina sinna, täiesti tasuta. Veab mul ikka :)
Alguses varjutas minu õnne küll tugevalt see, et sellel kongressil pidin tegema ka oma debüüdi chairman´ina. Siiamaani on minu funktsioon sellistel üritustel piirdunud küsijatele mikrofoni viimisega, nii et alguses ma püüdsin selle au vastu protesteerida. Õnneks ei olnud see ülesanne siiski mul üksi kanda ja professor ütles, et tal ongi printsiip, et noored tuleb kohe vette visata. Nii ma siis eile selles vees ära käisin ja uskuge mind, see oli väga külm vesi. Teemad olid sellised, et ma suutsin neist küll suure vaeva ja täiendava kirjanduse abil aru saada, aga mingeid küsimusi või diskussiooni arendamise suunda ei tekkinud, suurima pingutamise korralgi mitte. Nii, et ega ma oma värskes positsioonis just ei säranud. Aga tehtud ta sai ja üks huvitav õppetund on jälle juures. Ja seda kergema ja õnnelikumana ma end nüüd tunnen.
Sümpoosium on huvitav. Võibolla ta ongi mulle natuke mulle üle pea, A-st ja B-st siin ei räägita, aga aru ma ikka saan ja eks need keerulised asjad ongi huvitavamad. Näiteks täna oli imeilus ilm ja ma kergelt kaalusin viimasest teaduslikust sessioonist lahkumist, aga ei saanud- räägiti epilepsiast ja sellest, kuidas ja miks ja millised aju rakud migreeruvad ja väga põnev oli.
Ühtegi eestlast siin ei ole, mis on pisut kurb ja samas jälle tore, sest nüüd ma käin ringi ja katsun võõraste inimestega jutu peale saada. Mul on juba tuttavaid Nigeeriast, Taivanist ja Ungarist.
Ja kuigi mul on professoriga pisut eriarvamus noorte vetteviskamisest, meeldis mulle väga tema mõte, mis ta avakõnes välja ütles: lõunasöök peab ühel kongressil olema, sest tühja kõhuga loengute kuulamine või võileiva närimine ei kõlba kuhugi. Nii, et iga lõuna saame me maitsvat pastat ja muud itaaliapärast:)
Igastahes nälga Itaalias kannatama ei pea. Aga sellest mõni muu kord pikemalt, toidu teema on ikka omaette postitust väärt.